Nii tühjuse tunne on lihtsalt. Ma ei oska seda kõike lihtsalt sõnadesse panna. Tean mida tunnen ja mida soovin, kuid kõik on liiga kättesaamatu. Selle kahe nädala jooksul on juhtunud nii mõndagi. Olen andnud endast nii palju , kõike mida on soovitud ja loodetud minult. Olen ka üritanud koolis pingutada. Olen aru saanud et tõeliseid sõpru on lihtsalt tõeliselt vähe. Olen mõelnud et peaks muutuma, kuid kuhu poole seda ma veel ei tea. Peaks tegema uusi otsusi ja minema eluga edasi. Olen ju seitse kuud tegelikult teadnud mille poole pinugutada , ja kelle.. Kuid kõik on olnud kasutu. Pole teinud pm mitte midagi , selleks et elu nautida ja kogeda uusi asju. Olen ringlenud enamasti ühes kohas. Valinud raja tühjusesse, kuhugile mis on teinud palju palju haiget. Kuid siiski ei suuda ma veel loobuda, vb ei ole leidud inimest või asja millepärast seda teha. Võin öelda et olen omadega juma perses :)
   Aga mul on hea meel inimeste üle oma ümber , kes tõeliselt õnnelikud ja näevad selles pasas maailmas mingit lootust.
  Rääkides siis möödunust nädalast , siis sai päris korralikult joodud. Kuigi joomine ei anna tegelikult midagi. Reede oli enamasti suht pask, samamoodi ka laupäev. Suht ajude nuss käib koguaeg.

Aga jahhh , ükshetk kui tunda et kedagi ei ole. Siis tulevad välja tõelised sõbrad , kellele saab olla alati kidel ja kes on toeks ka raskematel hetkedel.
 Issand, tegelikult ma ei taha halada , aga jahh. Vahel tuleb ka seda teha :)



Sausau, olege tublid musud :)